Sunday, September 27, 2009

Bastille




Täna hommikul koputas mu uksele Ika, kes käis just ühika lähedal olevas pargis jooksmas ja tuli mind linna kutsuma. Ise üleni higine ja haisev. Kes suudaks sellisele kutsele "ei" öelda? Miks ta ei võinud käia end kodus pesemas ja siis inimesena minu uksele koputada, I will never know. Tema mõtted liiguvad minule tundmatuid radu mööda. Igatahes, käisime Ikaga Grenoble Bastille's. See on vanaaegne kindlus mäe otsas, kuhu saab köisraudteega. Ilm oli üsna selge ja seega avanes sealt hea vaade. Terve Grenoble oli laotunud meie silmade all ja linnakest ümbritsevad mäed olid ka võimsad. Isegi Mont Blanci näeb sealt, kui pilved seda just ei varja. Mäest tulime alla jala, päris pikk ja väsitav reielihaste töö oli see. Aga ärge muretsega, ema ja isa! Minu lõualott ja värisev tsellu ei kao kuskile, sest pärast sõime palju pizzat.
Pizza kõrvale arutasime sellisel põneval teemal nagu islami religioon. Sarkozy on avalikult kritiseerinud kohalike moslemi naiste burqa (mustade hõlstidega keha pealaest jalatallani varjamine) kandmist, kuna see riietus vähendab meeste ja naiste võrdsust. Prantsusmaal on islami ekstremistid marginaalne nähtus. Telekast tuli üks saade, mis rääkis paaris naisest, kes on täiesti tavalised prantslased, aga otsustasid islami usku konverteeruda ning teevad seda väga ekstreemselt. Kandes mitte ainult burqat vaid ka niqabi, mis on näokate. Turul käies tekkis neil sõnelusi mitme islami usku naisega, kes ei kanna burqat ning kes väitsid, et need musta riietatud naised on ekstremistid ja ei vaadanud neile üldse mitte hea pilguga. Huvitav, et ühe religiooni sees on mitu erinevat vaadet usulistele kommetele. Üldiselt, siin Prantsusmaal ma saan aru küll, miks naised riietuvad üleni musta pealaest jalatallani. Kui iga nurga peal on mingid kiimaste pilkudega mehed oma nõmedate kommentaaridega ja mõttetute tähelepanekutega, siis teeks selline keha varjav riietus selles mõttes naise elu mugavamaks küll. Teisalt seda saadet vaadates olid sellise elu puudused nii ilmselged: usu range praktiseerimine muutis nii töö leidmise kui töö tegemise raskemaks, isegi sõbrannade juures käimine oli takistatud, kui sõbrannadel oli mees kodus.
Ja ühel hetkel põrutas mind arusaamine, miks minu ühikas on vetsu põrand alati märg. Minu majas on ju suur enamus elanikke islami usku ja kes teab islami usust midagi, teab ehk ka nende vetsu kombeid. Ma olen täiesti šokeeritud. Üldiselt peab ära märkima, et Prantsusmaal on maailma kõige õudsemad vetsud. Rumeenias ja isegi Türgis olid näiteks väga puhtad, korralikud ja hästi varustatud vetsud. Siin pole esiteks tualettpottidel istmeid, ei ühikas ega raamatukogus ega hostelites ja alati on põrandad räpased. Siin ilmselt pole inimesi, kes tahaks sellist tööd teha. Ma ei tahaks nii robustseid järeldusi teha, võib-olla on see nii ainult Grenobles?

Siin on üks link prantsuse telekanalitel jooksvale väga humoorikale reklaamile, mille mõistmiseks pole keelest vaja aru saada:

http://www.youtube.com/watch?v=X7MVtgXMclI

No comments:

Post a Comment